Aianduskalender - MÄRTS

Märtsis võib lõpuks öelda, et kevad on käes. Taimede jaoks algab uus elu, kõik tahavad väetist saada, õide puhkeda, lopsakaks muutuda. Kui lumi kaob kiirelt, saab ka aias usinalt tegutsema hakata. ME AITAME SUL kevadtöödega algust teha!

• Nüüd on õige aeg toataimede ümberistutamiseks. See võib päästa nii mõnegi taime kiratsemast. Vali kindlasti õige muld. Loe veebruarikuu aiandusnõuannetest lähemalt erinevate muldade valimise kohta.

• Peale istutamist võib taimi hakata väetama kahe nädala pärast. Soovitame erinevaid väetisi erinevatele taimetüüpidele, sest universaalväetised võivad paljudel juhtudel nõrgaks jääda ja ei vasta täpselt taime vajadustele. Nagu see ikka universaalsete asjadega olema kipub.

• Tegele ka toalillede tagasilõikamisega, sest vähese valgusega kipuvad need talveperioodil välja venima. Tagasilõikamine annab neile uut jõudu tihedamaks muutuda.

• Kas veebruaris said varakevadist päikest kartvad taimed varjutuskangaga kaetud? Kevadist eredat päikest kardab nt Kanada kuusk, erinevad jugapuusordid, igihaljad rododendronid, pukspuu, mahoonia jt

• Aeg on puude ja põõsaste lõikamiseks. BAUHAUSist leiad selleks kõik vajalikud aiatööriistad. Suuremate okste lõikekohad kata pookevahaga.

•  Õige aeg raudsulfaadiga pritsida viljapuid ja põõsaid. Valmistatakse 3-5%-list lahus (300-500 g lahustada 10 liitris vees). Pritsitakse varakevadel (enne pungade puhkemist) või hilissügisel (pärast lehtede langemist). Raudsulfaat tõrjub õuna- ja pirnipuu kärntõbe, puuviljamädanikku, viljapuude ja marjapõõsaste lehelaiksust, karusmarja-jahukastet, sõstra viltroostet, karusmarjapõletikku, roosi-jahukastet, roosiroostet. Raudsulfaat hävitab hästi samblaid ja samblikke nii puutüvedelt kui murust.

• Sobilik on ette võtta ka lehtpuuheki noorenduslõikus. Nii kasvab hekk endisest palju tihedamaks. Kui sügisel jäid lõikamata vanad vaarikavarred, tuleb ka see töö ära teha. Ära lõika puid, millel on kevadine mahlajooks! Neid lõigatakse suvel. Samuti jäetakse puutumata kevadised õitsejad - nendega toimetatakse pärast õitsemist. NB! Oksakäärid tuleb alati desinfitseerida, et võimalikud haigused edasi ei kanduks.

• Alusta viljapuude tüvede valgendamist lubjaseguga või tüvevalgendiga. See väldib tüvede lõhkilöömist ja võtab ära samblikud.

• Samuti vaata üle aiatööriistad, sealhulgas muruniiduk. Viimane vajaks ehk hooldust - vii see aegsasti spetsialistile, sest niitmishooaja alguses on hooldusjärjekorrad juba väga pikad.

• Kui lumi läinud, pöörata tähelepanu ka murule, sest korralikult ettevalmistatud muru loob eeldused, et see hakkab ilmade soojenedes kiiremini ja paremini kasvama. Kui maapind on kuivemaks läinud, tasub muru puhtaks riisuda. See loob paremad eeldused rohuliblede kasvamiseks. Kasvu ergutamiseks on samuti kasulik juuri õhutada, kasuta selleks spetsiaalset muruõhutajat.

• Peale lume sulamist, on käes ka väetamisaeg. Kindlasti tuleb silmas pidada väetisepakendil olevat kasutusjuhendit. Tänapäevased pikatoimelised väetised soodustavad taimede ühtlasemat kasvu ja arengut ning muruväetise puhul on suurt rõhku on pandud tallamiskindlusele, põuale vastupidamisele, dekoratiivsele välimusele jms. Muru väetamise teeb lihtsamaks reguleeritava avaga külvikud, mis tagavad õige koguse ja ühtlase tulemuse. Kes murule sügisel aialupja ei andnud, siis nüüd on seda viimane aeg teha. Tänu lubjale pruunistub murus olev sammal ja seda on kerge välja riisuda.

• Puid, põõsaid ja püsikuid tuleks väetada alles siis, kui maa on lume sulamisveest juba tahenenud. Väetage kuiva ilmaga. Pärast saputage taimed läbi, et neile ei jääks väetiseteri, mis võivad põhjustada põletust. Kui kahtlete väetise kogustes, siis pange väetist pigem vähem, kui rohkem. Eriti ohtlik on lämmastikuga liialdamine. Kevadel õitsevate sibullillede väetamine on tähtis, sest õitsemisega samal ajal hakkab taim juba valmistuma järgmiseks kevadeks. Okaspuude, püsilillede ja rodode väetamine võiks lükkuda aprilli.