Aianduskalender - JUUNI: murust ja muruniitmisest

Kuna enamus seemneid on juunikuuks juba külvatud ja taimed kasvama pandud, keskendume juunikuu aiandusnõuannetes rohkem muruga seotud teemadele.

Muru niites peaks multši kokku koguma. Vahel võib küll murumultši muru peale jätta, kuid mitte igakord. Multš on hea, kuna annab pinnasele lämmastikku, kuid pidevalt multši mitte korjamine tekitab murule vildise kihi. See omakorda tekitab õhuvaesust mis omakorda laseb samblal muru sisse tekkida. Kõige kasulikum oleks mõned korrad jätta multš murule ja siis järgmied 4–5 korda ära koristada. Sellisel juhul jõuab heintaimede lehestik ära mädaneda. Muru multši võib muidugi panna ka kompostikasti, kuid samas on seda hea ära kasutada püsilillede vahele, köögiviljade vahele, vaarikate alla laotades jne. See annab mulda tohutult palju lämmastikku ja hoiab mulla umbrohust puhtana. Samuti parandab murumutš mulla struktuuri, mis on eriti saviste muldade puhul soovitatav.

Küsimusele „milline muruniiduk valida?“ ühest vastust ei ole. BAUHAUS Aiandusmaailma spetsialist Aivar Määr ütleb, et kõigepealt tuleb kindlaks teha niidetava ala suurus ja eelistused, siis saab otsustada, millist niidumasinat vajame. Väiksemasse aeda sobivad hästi käsitsi lükatav rootorniiduk, käsimuruniiduk, elektrimootoriga niiduk või akumuruniiduk. Suuremale linnakrundile, kus juhtmete vedamine ala suuruse tõttu keeruline, sobib bensiinimootoriga niiduk või robotniiduk. Talumajapidamisse sobiks aga murutraktor.

Murule on kõige tervislikum muidugi käsitsi lükatav niiduk, sest tema terad tõesti lõikavad muru. Tavaline võlli otsas pöörlev tera aga lihtsalt rebib selle otsast. Kuna käsitsi niitmine on suuremate alade puhul väga töömahukas, tuleb minna kompromissile. Alternatiiviks on siis elektri, aku või bensiinimasinad. Tänapäeval eelistatakse üha rohkem akumuruniidukeid. Nendega on kõige vähem hooldusmuresid ja ka kasutamine on mugav. Akutehnoloogia pideva arengu tõttu on jõudsalt kasvanud akumuruniidukiga niidetava ala suurus. Heaks näiteks on BAUHAUSi uus aiatööriistade sari Powerworks. Selle valikust leiab Akumuruniiduki 400- 800 m2 tarvis. Powerworksi niidumasinad on metallkorpusega, laagritel ratastega, kolmefunktsioonilised (kogumine, külgväljavise, multimine). Kahel suuremal mudelil on ka tagarattavedu. Niidukid on komplekteeritud 4ah (60V) akudega. Juurde saab osta kuni 6ah (60v) aku. 
Suuremate pindade puhul tuleb paratamatult vaadata bensiininiidukite poole. Valida saab mitme tootja (Makita, Stiga, Gardol) vahel. Kõigil neil on mudeleid, mis on sobilikud erineva suurusega alade niitmiseks.

Robotniidukid muutuvad iga aastaga aina populaarsemaks. Igale krundile on võimalik leida vastavalt aia keerukusele, pindalale, kaldenurgale, eraldi asetsevatele niidualadele ning laadimisjaama asukohale sobiv robotniiduk. Robotniiduk on mugav lahendus, sest:

• andurid näitavad niidukile, kust muru vajab pügamist
• ei teki multši kokkukorjamise vajadust, sest korraga lõigatakse vaid väike jupike murust
• murust kaob sammal, sest samblale ei meeldi vibratsioon
• masin laeb end ise – pole muret aku ega bensiinipaagi täitmisega
• Piirete seadistamisega saab hakkama ka ilma spetsialisti abita. Kaabli maase kaevamine ei ole kohustuslik. Kaabli võib paigaldada ka maapinnale, kasutades selleks kinnituspiike

Robotniiduki miinuseks võib pidada vaid ehk kallimat hinda ja seetõttu tuleb ette ka vargusi. Kallimad robotniidukid on selle kaitseks varustatud jälgimisseadmega. Robotniidukile meeldivad lihtsapiirilised aiad, keerukate loominguliste peenarde vahel on tal raske orienteeruda. Veel tuleb robotniiduki puhul muru hoida puhas käbidest ja õuntest.

Bensiinimootoriga trimmerid pakuvad võrreldes elektril töötavate trimmeritega suuremat võimsust, lõikeraadiust ja mobiilsust. Kuid samas on nad ka kaalult raskemad ning varustatud seetõttu traksidega, et kasutamine mugavam oleks. Bensiinimootoriga trimmeritel on lisavarustuses harilikult ka hekilõikuri otsik vm lisad, seega on see parim valik, kui lõikamisele läheb tihe võsa või väga pikk muru.

2-taktilised bensiinimootoriga trimmerid on soodsamad kui 4-taktilised, aga peab teadma, et ise tuleb bensiinist ja õlist kütust segada. Lisaks tekitab kahetaktiline mootor rohkem nii müra, bensiinihaisu kui ka vibratsiooni, seega linnaaeda või naisele kasutamiseks seda masinat ei soovitaks.

4-taktiline bensiinimootoriga trimmer töötab vaiksemalt ning madalamal pöördel, omades head jõumomenti. Nendel on ka sõltuvalt mudelist mitu erilahendust (rohuketas, rakmed ja võsasaag). 4-taktilised mootorid hoiustavad õli ja bensiini eraldi anumates, ning paagi täitmiseks piisab ainult bensiini juurde kallamisest. Miinuseks võib vaid pidada kallimat hinnataset.

Trimmerid on küll vähenõudlikud kaaslased, aga vajavad siiski regulaarset hooldust. Enamik vajalikest tarvikutest on ostes komplektis ja juurde on tarvis hankida vaid kütust ja õli. Hiljem peab arvestama ka näiteks jõhvi või terade vahetusega. Saadaval on erinevaid lisatarvikuid ja Jõhve erinevas mõõdus, uut ostma minnes kontrollige sobivust kasutusõpetusest või võtke jupp vanast jõhvist poodi kaasa. Reeglina on võimsamatel masinatel tugevamad jõhvid ning vähem võimsatel masinatel õhemad jõhvid. Pärast iga kasutamist puhasta trimmer rohust ning jälgi, kas jõhvid on terved, terad teravad ja ketas korras. Kõveraks läinud rohuketas tekitab näiteks suuremat vibratsiooni. Ohutuks töötegemiseks peab masin olema korras.

Muidugi võib valiku teha ka selle järgi, kas soovime sirge või kõvera võlliga trimmerit. Sirge võlliga trimmerid ulatuvad veidi paremini madalate pinkide jms alla ning võivad pikematele inimestele mugavamalt sobida. Kõvera võlliga trimmeriga on tavaliselt lihtsam manööverdada ja need tulevad kitsastes oludes paremini toime.

Teleskoopvõlli abil saab võlli pikkust vastavalt kasutajale reguleerida. Ühe jõhviga trimmeripead teevad tamiili vahetamise imelihtsaks. Kahe jõhviga trimmeripead lõikavad kiiremini ja efektiivsemalt. Tamiil on rohu, heina ja kõrte lõikamiseks. Reguleeritav käepide tagab mugavuse igale inimesele igas situatsioonis. Osadel on ka juhtrattad, mis aitavad hoida ühtlast lõikekõrgust.

Kui ilmad on soojad ja muru kasvab, siis tuleb sügisel ka oktoobris või novembris niita. Pikk muru ei tohi jääda lume alla, sest: 
1) Kui muru jääb liiga pikaks, siis kulu kiht on liiga paks ja seda on raske kevadel välja kitkuda 
2) Uuel lehestikul on raske kulukihist läbi murda ja muru ei lähe siis kiirelt roheliseks 
3) Haigustesse nakatumine suurem ja lumeseen teeb palju halba. Kui maapind pole ära külmunud ja muru peale tuleb sulalumi, siis lumeseen areneb kiirelt ja hävitab palju muru ära.

Sügisel tuleb murult eemaldada ka suured lehed: vahtra, saare, tamme, õunapuu jne. Väikesed kaselehed võivad jääda. Need mädanevad kevadeks ära. Ja need lehed, mis pole ära mädanenud, lähevad esimese muruniitmisega multšiks. Samuti korjab muru viimane niide enamus lehti ära. Suure lehekihi alla muru talveks lämbuma jätta ei tasu, see soodustab samuti lumeseene levikut.

Ära unusta sügisel murule anda sügisväetist, siis muru talvitub paremini ja jaksab kevadel jälle uue hooga kasvada.

Ja taas, kui kevad on käes, võib väiksemaid pindu aias rehitseda. Suuremaid alasid pole mõistlik rehitseda, see on liiga ajakulukas. Muru kasvab leheprahist läbi, kuna lehed on kevadeks juba poolenisti mädanenud. Esimese niitega lähevad need kogumiskasti ja ongi eemaldatud.