Sügisel istuta kevadised sibullilled

Võib tunduda kummaline sügise hakul juba kevadele mõelda, kuid just nüüd on käes aeg, kui poodidesse on müügile jõudnud kevadlillesibulad. Laske pilgul aias ringi käia ja vaadake, kus te sooviksite kevadel õitsvaid lilli näha? Kevadine õieilu saab alguse sügisest, sest siis on aeg mulda panna kevadiste õitsejate sibulad.

Üks esimesi õitsejaid on lumekupp (Eranthis hyemalis ). Kollased  "kullerkupuõied" tulevad välja peaaegu lume alt. Laialt avanevad õied  on kuni 4 cm läbimõõduga. Seejärel hakkavad õitsema lumikellukesed, esimesed krookuste sordid, märtsikellukesed, sillad, esimesed tulbi- ja nartsissisordid, koerahambad paljud teised sibullilled kuni viimaste seas hispaania ebahüatsindid ja preeriaküünlad juunikuus.

Harilikult sobib sibullilledele päikeseline ja osadele ka poolvarjuline kasvukoht.
Raske savimuld enamikele sibullilledele ei sobi, aga seda saab parandada sõreda liiva ja kompostiga. Sobivaim kasvukoht sibullilledele on parasniiske mulla ja hea drenaažiga, mis laseb hästi vett läbi. Kui selliseid tingimusi pole, aitab vajadusel liivapadja tekitamine lillesibula ümber.

Samuti ei sobi kohad, kuhu koguneb seisev vesi. Liiga märjas mullas, näiteks vihmasel talvel, võivad sibulad lihtsalt mädanema minna. Kõige otstarbekam on sibullilli kasvatada kõrgemate püsikute vahel, sest need varjavad sibultaimede kolletuvaid lehti pärast viimaste õitsemist.

Nartsissi sibulad armastavad kuiva ja sooja kasvukohta, nende koht oleks pigem kiviktaimlas, mitte jahedas suurte taimede vahel.

Madalaid varakevadisi õitsejaid, eriti krookuseid, on tore kasvatada murus, neid võib istutada ka kiviktaimlasse padjandite vahele. Eriti ilusad on väikseõielised liigid, mis suurema rühmana pääsevad rohkem mõjule. Robotniidukite omanikud peaksid siis ootama muruniitmise algusega kuniks krookuste lehed on kolletunud.

Kuna tulpidel on suured lehed, jääb see ala pärast õitsemist ja lehtede kuivamist tühi. Aga sinna saab siis istutada suvelilled. Tulbid eelistavad päikesepaistelist või poolvarjulist ja tuulevaikset kasvukohta ning hästi vett läbilaskvat ja huumusrikast mulda.

Kevadised sibullilled sobivad hästi ka lehtpuude ja kõrgemate põõsaste alla, mis lillede õitsemise ajal on veel raagus ega varja valgust. Sinna sobivad hästi õrnad ülased, puškiiniad, kirgaslilled, harilik kobarhüatsint jne.

• September – oktoobri algus on sobiv aeg enamiku liikide istutamiseks, siis jõuavad nad enne talve tulekut kenasti juurduda. Nartsissidega on siiski veidi kiirem, kuna nemad vajavad juurdumiseks sooja mulda. Kui sügisel liiga hilja istutada, hakkab taim kevadel kasvama sibula toitainete arvel ning jääb nõrgaks.
• Istutada võiks 2-5 sibula läbimõõdu sügavusega ja 12-15 cm vahedega. Sügavamalt kasvavad tavaliselt suuremate õitega tugevamad lilled, aga pinnale lähemalt varasemad.
• Lillesibulaid ostes tuleb valida suured, lihavad ja terve välimusega sibulad ning vältida plekilisi.
• Selge see, et koht kuhu soovitakse istutada, tuleb umbrohust kõigepealt puhastada. Istutamisauke on kõige mugavam teha spetsiaalse lillesibula istutajaga, mis vajaliku suurusega augud pinnasest kohe välja võtab. Mullale lisada komposti ja istutusaugu põhja võib lisada sügisväetist. Istutusauk katta mulla või liivaga, et sibulad otse ei puutuks kokku väetisegraanulitega. Arvestama peaks ka sellega, et kergel liivasel mullal tuleb panna sibulad veidi sügavamale, raskel mullal pisut kõrgemale. Raskel mullal on juurdumine raskem ja aeglasem.
• Juurdumise ajal on oluline niiskus. Kuival sügisel tuleb istutatud sibulaid kasta.
• Mugav on kasutada istutuskorve, kuna siis ei lähe sordid segamini ja kergem on neid ka üles võtta. Istutades pange kõigepealt korvi põhja mõni cm mulda ja alles siis laduge sibulad.
  Istutuskorvid aitavad mingil määral sibulaid kaitsta ka hiirte ja mügride eest, kuid kata korv ka ümberringi närilistekindla võrguga.
• Istutamise ajal ei tohi kunagi kasutada värsket sõnnikut. See on liiga vänge. Kevadisi sibullilli tuleb väetada sügisel ja sügisel õitsema hakkavaid sibullilli omakorda kevadel. Pärast õitsemist kasta ja väeta taimi edasi.

Nartsissid kasvavad ühel kohal kaua, aga kui on näha, et tegemist on kiiresti paljuneva sordiga, võiks sibulad pärast neljandat aastat juulikuus ümber istutada. Nartsissisibulaid vahepeal ei kuivatata nagu tulpe.  Vahest harva võiks neid ka kergelt väetada, lisades mulda komposti vm. Hilja istutatud nartsisse peaks lumeta talvel katma turba või kompstmullaga.

Tulpidega on targem aga oodata, sest nemad vajavad juurdumiseks hoopis jahedamat mulda (5–9°). Ka hüatsindid tahavad juurduda jahedas mullas.

Õrnemaid sibulaid (mõningad erilisemad liilia- ja tulbisordid) tuleks peale istutamist, talvekahjustuste vähendamiseks, pealt multšida. Multšiks sobib hästi neutraliseeritud turvas, mis annab õhurikka steriilse katte.

Lumi- ja märtsikellukesed kannatavad istutamist ka õitsemise ajal.

Kui planeerida seguistutusi, kust üksikuid sibulaid välja võtta ei saa, siis on parem kasutada nartsisse, krookusi, laukusid, sillasid, puškiiniaid, kobarhüatsinte, Fosteri, Greigi ja looduslikke tulpide sorte, preeriaküünalt, kirgaslilli, ebahüatsinte. Nendel liikidel on parem looduslik paljunemine.

Loovat lähenemist ja värvirikast aeda kevadeks!