Kuidas valida õige komposter

Enne kompostimist tuleb leida hea koht, selleks sobib päikese- ja tuulevarjulisem koht. Samuti on oluline, et kompostrisse ei vajuks üleliigset vihmavett. Kui kast paigas, tuleb alustada esimese kihi ladumisega. Selleks võiks olla turvas või muld. Järgmiseks oksad ja raod, et oleks õhulisem kiht. Sellele järgneb niidumultš või umbrohu kiht ja komposti kiirendi. Kompostikastis peab olema tasakaal: peale pruuni kihti peab tulema roheline kiht. Kui aias ei ole puulehti ega ka oksi, siis sobib ka igasugusne muu puistematerjal – natukene turvast või mulda, rebitud ajalehti, munakarpe, ehitus- ja aiapoodides saadaolevaid põhupelleteid, puukoorehaket jne. Talvel sisu külmub, mis aga komposti ei riku, sest kevadel algab uuesti kompostimine. Jäätumine ei kahjusta ei kompostrit ega kompostmassi, komposter täitub lihtsalt kiiremini kui tavaliselt. Kevadel komposti käivitamiseks tuleks valada paar ämbrit kuuma vett ja segada kompostimassi. Aiakompostri abil saab kõik aia- ja õuejäätmed lihtsalt ja tõhusalt kompostida. See sobib hästi nii kodus kui suvilas kasutamiseks ning sellega saab järelkompostida mitte ainult aiajäätmeid, vaid ka käimlajäätmeid. Aiakompostri sisu tuleks korra aastas ümber pöörata ja õhutada, et kompostimisprotsess säiliks. Kompostmuld valmib umbes 1–2 aastaga.

Pea meeles, et lehekompostrisse võib panna ainult aiast kogutud orgaanilist materjali. Aias saab kasutada ka ainult lehekompostrit, mis on lihtne ja odav viis lehtede ja muude aiajäätmete kompostimiseks. Lehekompostri koht tuleks valida hoolikalt, kompost peab olema alati maapinnaga kontaktis ning koht soe ja varjuline. Lehekompostris tuleb jälgida ka piisavat hapnikuvarustust. Aluse võib täita näiteks okste või puiduhakkega.

Majapidamisjäätmete komposter sobib, nagu nimigi ütleb, olmejäätmete kompostimiseks. Soojusisolatsiooniga kompostrit saab kasutada aastaringselt. Ka olmejäätmete komposter peab olema kahjurikindel. Õiges olmejäätmete kompostris komposteeruvad jäätmed kiiresti, näiteks Biolani kiirkompostrit saab tühjendada umbes 6–8 nädala pärast.

Samuti peab olmeprügi kompostri kaas olema tihe ja isoleeritud, kuna läbi kaane aurustub suurem osa soojusest. Tähelepanu tuleks pöörata ka kompostri suurusele, sest liiga väike komposter ei suuda olmejäätmeid töödelda ja liiga suur ei saa töötada liiga vähese jäätmega. Biolani sõnul piisab neljaliikmelisele perele ca 200 liitrist komposti, kui kompostida vaid olmejäätmeid.

Kui jäätmete hulk on väiksem või elad linnakorteris, siis sobib Sulle ideaalselt Bokashi- moodne ja kasulik kompostimeetod – mis töötab fermenteerimise põhimõttel.

Kiirkomposter Biolan 220eco 

Lisaks jäätmetele vajab komposter ka kompostriergutit, et töötlus toimiks hästi. Patendeeritud koostises sisalduvad mineraalained ja mikroelemendid, mida on biojäätmetes looduslikult vähe. See loob komposteerumise seisukohast olulistele lagundavatele mikroobidele ideaalsed tingimused. Kompostiergutit puistatakse kompostrisse selle täitmisel, niisketele köögijäätmetele lisatakse ühtlasi allapanu. Tänu toitainetele komposteeruvad kuivemad ja väiksema toitainesisaldusega aiajäätmed kiiremini.

Kõige sagedamini kasutatavad lisandid on nt. puidulaastud, õuejäätmed, saepuru, puukoor ja vana kompost. Samuti on hea lisada kanakakat.

Komposti hooldamiseks on saadaval mitmeid tarvikuid, mis hõlbustavad kompostimist. Komposti pööramist või tühjendamist hõlbustavad kompostikobestaja ja tühjenduskühvel.

Biolan on koostanud käepärase tabeli, mis selgitab, mida võib ja mida ei tohi erinevat tüüpi kompostritesse panna.

Aiakompostrisse võib panna:

• puulehed
• rohimisjäätmed
• niidetud muru
• tükeldatud oksad ja õievarred
• lillemuld ja taimejäätmed
• köögiviljakoored
• seente ja marjade marineerimisjäätmed
• tuhk

Aiakompostrisse ei tohi panna:

• Aiajäätmed ja taimeosad, millel on nähtavad taimehaigused või kahjurid. Need peaks ära põletama.

Termokompostrisse võib panna:

• puuviljamädanikku haigestunud õunu
• kärnalisi kartulimugulaid
• roostesse haigestunud sõstra- ja pihlakalehti
• võrklaiksusse ja jahukastesse haigestunud taimi
• sõstra ja karusmarja kahjurivastsete ja lehetäide kahjustustega võrseid ja lehti
• pahklestakahjustustega lehti
• jahukastega kaetud lehti ja võrseid

Termokompostrisse ei tohi panna:

• haigeid taimeosasid, need tuleb ära põletada.
• kartuli-kiduussi kahjustatud kartulimugulaid või mulda
  kapsakärbse, sibulakärbse või porgandikärbse kahjustatud juuri ja sibulaid
• nuuterist kahjustatud juuri või mulda
• clerotium cepivorum’i viirusega nakatunud sibulaid
• ringmädanikuga kartuleid
• kevadisi juurviljakeldri jäätmeid (krimpsus köögivilju võib, kuid mädaniku ja hallitusega mitte)
• Orasheina või muude mitmeaastaste umbrohutaimede juuri või seemneid

Köögikompostrisse tohib panna:

• puu- ja juurviljakoored
• liha- ja kalajäätmed jms toidujäägid
• kohvi ja tee puru filtrikottidega
• keedu- ja loputusveed
• pehmed ja niisked paberid
• purustatud munakoored
• lemmikloomade jäätmed
• looduslikud kiud väikeste tükkidena

Köögikompostrisse ei tohi panna:

• mittelagunevad jäätmed: plast, klaas, kumm, nahk
• mürgised ained: säilitus- ja desinfektsioonivahendid, mürgid, värvid, lahustid, bensiin jne.
• tolmuimeja kott, mis võib sisaldada nt klaasikilde
• sigaretikonid või värviline reklaampaber, mis sisaldab raskmetalle
• suures koguses paberit korraga
• tuhk või lubi, mis muudavad komposti liiga aluseliseks

Traditsiooniliselt loetakse kompostmuld valminuks, kui kõik jäätmed on kõdunenud tumepruuniks aromaatseks huumuseks. Selleks kulub 1—3 aastat. Sõltuvalt kasutuseesmärgist saab komposti kasutada ka märgatavalt varem. Näiteks 6-8 nädala pärast kattena.

Kiirkompostrist on võimalik juba 8 nädala pärast saada väärtuslikku komposti, see on poolküps. Sisaldab veel palju lagundatavat materjali ja ergutab maapinnas olevate mikroorganismide tegevust. Kattekomposti kasutamisel on tähtis meeles pidada, et see vajab täielikuks lagunemiseks hapnikku. Seda ei tohi kaevata sügavale maasse.  Kevadel ja suvel on kiirkompost maapinnal suurepärane katteaine. Laotage seda pärast maa soojenemist paarisentimeetrilise kihina nt põõsaste alla. Kate hoiab maapinna niiskena ja elavdab organismide, eelkõige vihmausside tegevust.

Valmis kompost lõhnab mulla järele ja on väga tumepruuni värvi. Pärast kompostimisfaasi on temperatuur langenud ümbritseva keskkonna tasemele. Küps kompost sobib peaaegu kõigile taimedele.

Näiteks juurviljad, sibulad, ürdid, marjapõõsad ja viljapuud armastavad kõik komposti. Seda lisatakse maapinnale kas kevadel või sügisel. Püsikutele- ja põõsastele võib mullapinna katmiseks laotada küpse kompostiga kuni 5–10 cm kihina. Murupinnale võib umbes 1 cm paksuse sõelutud kompostikihi laotada.

Komposti väetamisväärtus sõltub komposti toorainetest. Kompost sobibki kõige paremini pikaajaliseks maaparanduseks ja mitmeaastaste taimede nagu puude, põõsaste ja püsilillede aeglaselt lahustuvaks toitainevaruks. Lisaks sellele tuleb iga taime väetada talle sobival viisil. Kompostmulla kasutamine suurendab looduslikust väetisest saadavat kasu, aktiveerides mulla mikroorganismide elutegevuse. Näiteks kevadisel mullaharimisel oleks kõige parem laotada maapinnale korraga 30–50 liitrit/m² küpset komposti ehk 3–5 cm kihina.

Kompostimisel aitab inimene loodust, luues jäätmeid lagundavatele mikroorganismidele elutegevuseks soodsad tingimused. Jäätmeid lagundavad peamiselt bakterid, seened, kiirikseened ja vihmaussid, keda abistab suur hulk väga erinevaid mikroorganisme. Mikroorganismide töö tulemusel vabaneb jäätmetest vett/veeauru, süsinikdioksiidi, toitaineid ja soojusenergiat. Samal ajal tekib maa viljakust suurendav huumus. Kompostis elavad mikroorganismid kasutavad toiduks nii jäätmeid kui ka üksteist. Oma elutegevusega toodavad nad kompostis soojusenergiat. Seetõttu võib kompost kuumeneda isegi 70-80 kraadini, mis ongi kvaliteetse kompostmulla saamiseks vajalik. Komposteerumine jaguneb kolme etappi: soojenemisetapp, kuumetapp ja jahtumisetapp. Eri etappide kulgemine sõltub kompostitavatest jäätmetest ja kompostimisviisist. Komposteerumise erinevad etapid eristuvad kõige selgemini siis, kui kompost täidetakse korraga. Samas võib ka pidevalt täidetavas majapidamiskompostris eristada erineva vanusega kihtides erinevaid etappe.

Aiakomposter täidetakse peamiselt orgaaniliste aiajäätmetega (lehed, muru, purustatud oksad, umbrohi jne). Käimlajäätmeid saab järelkompostida ka aiakompostris. Aiajäätmeid, näiteks tuvastatavate taimehaiguste või kahjuritega taimeosi, on aga kõige ohutum kompostida aiakompostri asemel soojusisolatsiooniga kiirkompostris.

Lehekompostrisse tohib panna ainult aiast kogutud orgaanilist materjali.

Köögikompostrisse sobib kõige levinumate olmebiojäätmete nagu puu- ja juurviljakoored, liha- ja kalajäätmed ning muud toidujäägid. Ärge unustage kompostijäätmete kompostimiseks kasutada ka komposti äratajat.

Traditsiooniliselt loetakse, et kompostmuld on valmis, kui kõik jäätmed on kõdunenud tumepruuniks aromaatseks huumuseks. Selleks kulub komposti alustamisest aega 1—3 aastat. Sõltuvalt kasutuseesmärgist saab komposti kasutada ka märgatavalt varem.