Kasvuhoone - kuidas valida ja kuhu paigaldada?

Kevad kogub hoogu ja kellel pole veel kasvumaja, siis aeg oleks sellele mõelda. BAUHAUSis on müügil nii nelikanttorust kui alumiiniumraamiga, nii kile- kui kihtplastikkattega kasvumaju, nii suuri aiakasvuhooneid kui ka kompaktseid kasvatuskaste rõdule ja kasvutelke. Aga milline on aiapidajale piisavalt hea ja vastupidav valik, et see oleks mugav ja sobituks ka aiaga?

• Paiguta kasvuhoone võimalusel põhja-lõunasuunaliselt ja jälgi, et elu- ja muud hooned jääksid põhja poole ega hakkaks päikest varjutama. Nii saavad taimed maksimaalselt valgust.

• Vali tuulevaiksem koht. Kui seda võimalust pole, raja kasvuhoonele korralik vundament ning eelista rasket karkassimaterjali, näiteks terast.

• Väldi kasvuhoone ehitamist puude ja põõsaste alla või vahetult kõrvale, sellega hoiad ära sammaldumise ja sügislehtede kogunemise kasvuhoone katusel. Suurte puude all on oht, et tuulega võib mõni suurem oks kasvuhoone peale kukkuda.

• Mõtle asukohta valides ka enda mugavusele, näiteks sellele, kas kastmisvesi on lähedal.

• Mõtle läbi, milliseid taimi Sa kasvatada soovid, arvesta selleks vajalik ruum. Iga taim vajab ca 50-70 cm ruumi. Ära unusta, et kasvuhoonesse on vaja ka mulda.

• Väikesele perele suveperioodiks tomati ja kurgi kasvatamiseks piisab 10 m2 hoonest, kui on soovi kasvatada vilju ka talvevarude sissetegemiseks, on ruumi tarvis rohkem. Üldiselt 10-14 m2 on hobiaednikule optimaalne, kuhu kõik vajalik mahutada. Pane tähele, et väikestes kasvuhoonetes (4–7 m2) kuumeneb õhk kiiremini ning ühtlast niiskus- ja temperatuurirežiimi on raskem hoida.

• Aja jooksul kipuvad soovid ikka kasvama, mitte kahanema, seega jäta igaks juhuks endale ka võimalus kasvuhoonet hiljem suuremaks ehitada.

• Vundament on kasvuhoone puhul väga oluline, see annab stabiilsuse ja hoiab eemal mutid ja vesirotid. Kui kasvuhoone on suur ja kerge (puit- või alumiiniumkarkassil) tuleb kindlasti planeerida statsionaarne betoonist vundament, et ennetada külmast, niiskusest ja tuulest põhjustatud kahjustusi.

• Karkassimaterjalidena on levinud tsingitud teras, tsingitud raud ja alumiinium. BAUHAUSis on saadaval suur valik just alumiiniumraamiga aga ka terasraamiga pleksiklaasist kasvuhooned. Alumiiniumkonstruktsiooniga kasvuhooned on kerged, seega ka lihtsalt transporditavad ja kergesti kokkupandavad. Valida võib nii ümara kui kandilise kuju vahel. Kergus on aga alumiiniumraami puhul mõnevõrra ka miinuseks, sest see nõuab tugevamat kinnitamist ja ei sobi tuulepealsele väljale. Teras ja raud on seevastu rasked, püsivad tormis ja tuules, kuid transport ja kokkupanek on keerulisemad. Tsink ja raud võiks olla tsingitud, et vältida materjali roostetamist.

• Varasemalt kasutati kasvuhoone materjalina ikka kilet või klaasi. Kile on küll soodne, kuid mitte vastupidav. Klaas ei ole kuigi soe ja võib raske lumega või tormis kukkuvate okste all puruneda. Tänapäeva kasvuhooned tehakse valdavalt juba kihtplastikust ehk polükarbonaadist. Kihtplastiku eelised on turvalisus ja vastupidavus, poole parem ja ühtlasem soojapidavus kui klaasil ja seega pikem kasvuhooaeg taimedele.

• Valmiskasvuhoonete komplekti kuulub tavaliselt 4 mm paksune kihtplastik, mis on piisav paksus standardse kasvuhoone jaoks. Tehakse muidugi ka 6 mm kihtplastikuga komplekte, mis on kallimad ja tugevamad, samuti parema soojapidavusega.

• Tehasekasvuhoonete kokkupanekuks ja paigaldamiseks pole vaja erioskusi. Otsaseintesse ja ustesse on polükarbonaat tehase poolt juba paigaldatud, nii ei pea ise materjali lõikama ja karkasside vahele panemiseks aega kulutama. Komplekti kuuluvad peale raamimoodulite ja polükarbonaadilehtede ning abi- ja kinnitusvahendite ka vundamendisektsioonid. Vundament-alusraamiga kasvuhoone võib ankrutega paigaldada otse maapinnale või olemasolevale betoonist või plokkidest ehitatud vundamendile. Aga vundament on siiski kindlam.

Üha populaarsemaks muutuvad kasvuhoonete lisatarvikud: kastmissüsteemid, geotekstiilid ja automaatsed aknaavajad. Nii et te ei pea muretsema, kui pikemalt kodust ära olete - hea kasvuhoone saab ise hakkama.

Kasvuhoone hea ventilatsioon on suure saagi saamisel üks olulisemaid tegureid. Standardse lahendusena on see otsakülgedes olemas, reeglina uste sees. BAUHAUSist saad juurde osta ka automaatse ventilatsioonilahenduse, kastmissüsteemi, ilmajaama, mullatermomeetri ja mulla ph + niiskuse mõõdiku ning taimede toed.

Automaatse kastmise lahendus võimaldab kontrollida veevarustust igale peenrale eraldi, isegi automaatset veeannuse suurendamist eriti kuumadel päevadel. See tähendab, et tomateid kastetakse ühel, kurke teisel ja paprikat kolmandal ajal – vee kogus ja kastmise sagedus võib olla unikaalne igal kastmise alal. Vaatamata näilisele keerukusele seadistatakse süsteem üks kord lihtsal viisil.

Peamised automaatkastmise eelised:

• väiksem veekulu, kuid selle tõhusam omastamine;
• saagi juurdekasv vähema tööga;
• piiskniiskuse tõttu lehtedel levivad haigused ja seeninfektsioonid kaovad ega moodusta maapinnale koorikut, mis takistab juurtel vabalt hingata;
• juurte punktkastmine ei lase umbrohul kasvada, kuna see ei saa niiskust.

Kasutatud allikad:

Kodus.ee: Kuidas  valida  vastupidav ja soe kasvuhoone. Taimemajad muutunud üha targemaks

Kodus.ee: Kasvuhoone. Kuhu paigutada? Kui suur? Mis materjalist?