Kui septembris hakkavad päevad lühenema, sajud sagenema ja ilmad külmemaks muutuma, on aeg õu ettevalmistada sügis-talviseks perioodiks. Kasvuperioodi lõppedes on oluline võtta kasutusele vajalikud hooldusmeetmed, et taimed pikad talvekuud üle elaks. Sügisesed pinnatööd tagavad ka selle, et taimed saaks kevadel uuesti korralikult kasvama hakata. Mida siis täpsemalt aias ette tuleb võtta?

Taimede kaitse talveks

Taimi kaetakse peamiselt kolmel põhjusel:

1. Taimi tuleb kaitsta pakase eest, sest kahjuks tuleb külm tihti ilma lumeta. See on üks oluliseim tegevus hilissügisel, sest taimedele ei meeldi sooja ja külma kõikumine ja ilma lumeta suur pakane. Lumi toimib käepärase isolaatorina, kuid võib-olla tuleb selle saabumist mitu kuud oodata.

2. Taimi tuleks katta ka selleks, et säiliks taime vorm ja kuju. Paljusid aiataimi ja lilli tuleks öökülmade eest kaitsta, viies nad võimalusel siseruumidesse või kaitsta neid katteturba, multši, katteloori, päikesekattekanga või okstega.  Enne seda tuleks taimi korralikult kasta, et vett oleks piisavalt. Taimede katmine tuleb ette võtta siis, kui maapind on juba pisut külmunud.
Näiteks roosid peaks katma ämbritäie mulla ja lehtedega. Kui maa on külmunud, võiks peale asetada kuuseoksad, mis kaitsevad ka talvise päikese eest. Rododendronid tuleks katta multšikihi ja päiksevarjutuskangaga. Jälgi, et kangas ei oleks vastu lehti, sest siis võivad taimed ikkagi ära kõrbeda. Liigniiskuse eest vajavad kaitset õues kasvatatavad kaktused, tääkliilia, leviisia, mitmed sibullilled, võrk-mägisibulad jn mägisibula karvakestega liigid, millele jääb vesi karvakeste vahele liiga kauaks pidama. Hea oleks neid kaitsta ka kuuseokstega. Ümbruse võib katta liiva või kruusaga.

3. Osa taimi vajab kaitset näriliste ja kitsede eest nagu näiteks viljapuud, pärnad, kukerpuud, jugapuud ja elupuud. Tüvekaitsevahend ei meeldi kitsedele ja jänestele, sellega võiks talve hakul ja ka talve jooksul pintseldada kaitset vajavad puutüved üle. Lisaks saab tüvede kaitsemiseks kasutada spetsiaalseid plastikust tüvekaitseid.

Kaitsekangaga kaitsed põõsaid ja puid lisaks pakase eest ka näiteks hirvede ja jäneste eest. Pildil Kookosmatt 150 x 100 cm.

Potis kasvavad õuelilled ei suuda potis talvituda, kuna nende juurtel puudub maapinna pakutav kaitse. Nii et liigutage potid võimalikult lähedale maja seintele ja viige potid ilmade jahenedes siseruumidesse. Pelargoon ei talu külma, mistõttu tuleb see talveks sisse tuua. Isegi Vahemere piirkonna taimed, nagu näiteks oliivipuu, ei pea Eesti pakasele vastu. Too nad sisse, kuid hoolitse piisava kastmise ja valguse eest, näiteks taimelambiga.

Katteloorid ja kangad Vaata kõiki »

Sügisene muruhooldus hõlmab riisumist, väetamist ja õige pikkusega niitmist. Riisumine peaks toimuma regulaarselt, sest liiga paks lehekiht ei ole hea - tekivad haigused ja liigniiskus, mistõttu võib see sambla kasvama panna. Kui see on juhtunud, saab tavaliselt samblast lahti spetsiaalsete samblaeemaldusvahenditega.

Samas ei tasu ka liiga paljaks riisuda aeda. Rehitsege lehti põõsaste ja puude alt, kuid mõningad langevad lehed võiksid sinna siiski alles jääda. Need toimivad hea orgaanilise väetisena ja kaitsevad põõsaste juuri niiskuse aurustumise eest. Samuti võid õrnast lehekihist niidukiga üle käia ja hakke murule väetiseks jätta. Sama kehtib niidetud muru kohta. Kui seda on aga palju, siis tuleb niidetud muru ja lehed juba kompostikasti viia, sest paksu niite jätmine murule soodustab sambla teket.

Lehepuhur on käepärane abi aia puhastamisel.

Laske murul sügisel järk-järgult kasvada veidi pikemaks kui suvel. Puistake sügisel murule väetist ja kindlustage toitainete kättesaamine. Sügisene riisumine ja murujäätmed on kõige lihtsamini kompostitavad. Komposti tuleks sügisel korralikult pöörata ja kasta, enne kui see jõuab külmuda. Kompostikastis saab kasutada ka spetsiaalset kompostisegajat, mis kiirendab kompostimise protsessi. Tutvu BAUHAUSi kompostrite ja lisatarvikute valikuga, mis muudavad sügistööd mugavaks.

Lehtede riisumiseks Vaata kõiki »

Lehepuhurid Vaata kõiki »

Sügisel tuleks õuetaimi väetada selleks, et taimed paremini talvituks ja et nad kevadel oleksid tugevamad. Nii kindlustad, et lilled ja taimed hakkavad kevadel taas hästi kasvama. BAUHAUSist leiad erinevaid sügisväetisi. Kiirema kasvuga taimed vajavad rohkem väetist kui aeglaselt kasvavad sordid, seega doseerige toitaineid kindlasti õigesti.

Kas teadsid, et sügis on ka kõige õigem aeg taimede põõsaste- ja puude istutamiseks?  Kui oled mõelnud oma õue uute puude istutamisest, peaksid nende istikute istutamise ajastama sügiseks. Sügisel on maa veel piisavalt soe, kuid tavaliselt niiskem ja seega on kasvutingimused kõige paremad. Peamine, et taimed jõuaksid enne külmade tulekut ära juurduda.

Uute istikute kasvukohta võib lubjata, aga üldiselt pole vaja sügisel lubjata, kui õuemuld pole suve jooksul liialt happeliseks muutunud. Turvalisuse huvides tasub lupjamine jätta pigem kevadeks.
NB!  Teatud taimedele, nagu mustikas, rododendron, hortensia ja asalea ei tohi lupja panna. Kindlasti tasub meeles pidada, et parem on granuleeritud lubi.

Sügisväetised Vaata kõiki »

Kui Sul tekib sügisel soov õues suuri puid harvendada, siis ära sellega liiga hoogu mine, sest  lõikepinnad on sobivad kasvukohad erinevatele seentele. Parim aeg puude ja põõsaste harvendamiseks on kevad, kuid loomulikult võib kahjustatud taimeosi ära lõigata ka sügisel. Samuti võib ära lõigata oksi, mis hõõruvad üksteise vastu. Sügisel tuleks aga kindlasti lõigata sõstrapõõsaid ja kirsse.

Valige lõikamiseks sobivad tööriistad - väiksemate okste lõikamiseks piisab aiakääridest, suuremate jaoks tuleks oksakäärid või oksasaag soetada. Kui okste lõikamist on palju, on oksapurustaja ost vajalik. Sellega saad oksad kiiremini väiksemateks tükkideks ning okaspuru saad kasutada multšina. Kõrgel asetsevaid oksi on hea lõigata teleskoopvarrega oksalõikuriga. Neid on müügil nii akuga kui elektrilisi.

Teleskoopvarrega oksalõikur ulatub kõikjale. Pildil Oksalõikur Gardena Starcut 410 Plus.

Oksalõikurid Vaata kõiki »

Alusta kasvuhoone puhastamisega. Tõmba välja tomati-, kurgi- ja paprikataimed. Vii välja kasvuhoonest kõik surnud ja ebaterved taimed, vanad varred ja muu praht. Samuti puhasta kasvuhoones pinnad ja pese klaasid kasvuhoone septikuga. Oluline on, et haigustekitajad ei hakkaks kasvuhoones vohama surnud taimeosadel või määrdunud pindadel. Samuti on kevadel mõnus taimi uuesti puhtasse kasvuhoonesse istutada.

Kui seest on kõik puhas, liigu edasi kasvuhoone välispinna puhastamise ja kontrollimise juurde. Puhasta rennid lehtedest ja muust prahist. Seejärel kontrolli, kas kasvuhoone konstruktsioonid on korras. Uuri eelkõige seinamutreid, sest tugeva tuulega võivad need seinte õõtsumisel lahti tulla. Ka katuse diagonaaltoed peavad olema tugevad, et katus talvise lume all sisse ei vajuks. Samuti jälgi, et aknad, katuseluugid ja uksed jääksid suletuks ka tugeva tuulega ning et kasvuhoone oleks õhutihe. Eemalda automaatsete aknaavajate silindrid, et aknad ise ei avaneks. Balloonid võivad külmuda ka tugeva pakasega, mistõttu nende talvine eemaldamine pikendab ka nende kasutusiga.

Kasvuhoone kaitseb taimi.

See, kui hästi kasvuhoone sügistormile vastu peab, sõltub täielikult sellest, kuidas see on ehitatud. Kui kahtled selle korrasolekus tormi korral, võid katuse alla asetada toed, mis katust koos hoiavad. Samuti veendu, et kasvuhoone seisaks kindlalt maapinnal. Kasvuhoonet saab kaitsta ka näiteks maa külge kinnitatava presendiga. See kaitseb suurema tuule ja vihma eest ning ei lase lumel katusele koguneda. Kui lund aga koguneb, tuleb see eemaldada, sest eriti just märg lumi on väga raske ja nii on oht, et katus kukub sisse.

Ära jäta oma kasvuhoonet talvel unarusse, vaid külasta seda regulaarselt ja veendu, et see pole ilmade poolt kahjustatud. Valmista oma aed talve tulekuks kenasti ja võid kindel olla, et kui kevadpäike taas paistab, ärkavad su taimed rõõmsalt ellu.

Aiakompostrid Vaata kõiki »