Augustikuu nõuanded – Sillutuskividega aiateed kauniks ja porivabaks

Sillutuskive on erinevast materjalist (sh graniit), erineva koostise, pinnatöötluse, suuruse, värvi ja kujuga. Pigmentide kasutamine tootmisprotsessis võimaldab valida sobivaima pakutavate värvitoonide vahel. Põhitoonideks on tavaliselt hall, beež, pruun, punane, must (tumehall), kollane, antiik (punane-must).

Mõõdud ja kuju võivad tootjapoolselt erineda. Kivide tavapaksus on 30 - 80 mm. 30 kuni 60 mm paksused kivid sobivad kergema koormustaluvusega aedade, platside, kõnniteede ja eramute sissesõiduteede sillutamiseks. 80 mm paksuseid kive võib kasutada ka sõiduteede ehitamiseks. Nende ääristamiseks kasutatakse üldjuhul ka äärekive.

• Ehitusplatsile toodud kivid tuleb härme vähendamiseks võimalikult kiiresti vabastada transportkilest. Härme on valge soolakiht, mis jätab hallituse mulje, kuid on tegelikult survepesuri ja päikesega kergesti eemaldatav.
• Soovitav on teha võimalikult detailne joonis platsi alla jäävatest kommunikatsioonidest ja trassidest (vesi, gaas, elekter, kanalisatsioon, telefon või muu andmeside).
• Enne kivide paigaldustöid kooritakse pinnas sillutiskivi, paigalduskihi, aluskihtide ja vajadusel tugikihi paksuse võrra. Tuleb jälgida, et aluskihi alla ei jääks kõduneda võivaid materjale: kasvumulda, turvast, juuri, saepuru, ehitusprahti.
• Korralik killustikalus on kvaliteetse sillutise saamiseks äärmiselt oluline. Ebaühtlase aluspinna korral tuleb ehitada piisava paksusega killustikust tugikiht. Killustiku tihendamiseks tuleb kasutada sobiva võimsusega vibroseadmeid. Aluskihi ehitamisel tehtud vigu ja hooletust ei varja ka kõige kaunim sillutuskivi!
• Seejärel laotatakse killustikalusele liivapadi, millele omakorda asetatakse sillutuskivid soovitud mustri, värvi ja kuju järgi. 
• Veelgi parem oleks kasutada spetsiaalset fikseerivat vuugiliiva, mille sideaine tagab, et väikesed praod vuukides paranevad vihma korral iseenesest. Samuti takistab vuugiliiv umbrohu kasvu. Tuleb ainult jälgida, et fikseeriv vuugiliiv ei sobi kasutamiseks püsivalt niisketes kohtades nagu nt basseinide, purskkaevude ja koskede lähedal.
• Tarvilikud kalded saab platsile anda juba aluspinnase tasandamisel. Vee äravoolamise tagab kallakus 1 cm/m.
• Uputatavad äärekivid paigaldatakse oma kohale poolkuiva liiva-ja betooniseguga, et vältida nende paigalt liikumist.  
• Kui kive on vaja sobivasse suurusesse tükeldada, siis saab seda teha kivigiljotiini või ketaslõikuriga. NB! Kivide mehhaanilisel töötlemisel kasutage kindlasti kaitseprille ja tolmumaski!
• Kivide vahele jäävad 2- 3 mm laiused vuugid, täidetakse enne platsi kasutusele võtmist kuiva peeneteralise liivaga ning tihendatakse vibroplaadiga. Ülejäänud liiva saab ära pühkida luua või tänavaharjaga. Liiv seob kivid ja ei lase neil viltu vajuda.
• Pärast vihma või platsi pesu tuleb kontrollida, et vuugid oleksid korralikult liivaga täidetud. Soovitav on kasutada vuugitäidet või vuugitugevdusvedelikku, mis kaitseb liivavuuke vee, kulumise ja umbrohu eest.

Sillutuskive puhastatakse igapäevasest mustusest harja ja veega. Kui see pole piisav, võib aeg-ajalt kasutada ka survepesurit, kuid vuukidest liiva ärauhtumise korral tuleks aeg-ajalt vuukidesse lisada täiendavalt liiva või kasutada vuugitugevdajat, mis survepihustiga ühtlaselt peale pihustatuna kirgastab ka kivide värvi.

Suveperioodil – kui kivide vahele on natuke mulda ja sodi ladestunud ning taimed pole veel kasvada jõudnud, piisab üldjuhul täiesti ühest korralikust tänavapuhastusharjast, millega regulaarselt kivipinda pühkida. Sellega saab takistada umbrohule soodsa pinnase teket.
Kui umbrohi vuukide vahel liiga palju võimust võtab, võib kastekannuga vuukide vahele valada umbrohutõrje veelahust või samblaseptikut. Enne aine kasutamist tuleb veenduda selles, et toode sobiks kivisillutisel kasutamiseks.
Kui kivide vahele on tekkinud sammalt ja muru, siis on olemas spetsiaalne vuugipuhastushari või kaabits. mille tugevad metallist harjased lubavad kivide vahelt, trepiservadest, seinaäärtest jms kohtadest muretult eemaldada sinna kogunenud mulla, sambla ja ka väiksema rohu.

Talveperioodil -  lumi ja jää eemaldatakse mehhaaniliselt kas labida, kaabitsa, harja või lumepuhuriga. Kuid pea meeles, et hoolimatult sahaga lumelükkamine võib kriimustada kivi pinda. Vajadusel saab libedust tõrjuda liivatamisega, kuid soola ei tohi kasutada (korrosioonioht). Sool nõrgendab betooni struktuuri ja lagundab vähehaaval betooni pinda. Lisaks on sool ka keskkonnakahjulik aine.

Õigete taimede valik
Peenrakivisse võib istutada nii üheaastaseid lilli kui püsikuid. Kuid soovitatav on kasutada mitmeaastaseid taimi, millel on erinev õitsemise aeg. See säästab palju ümberistutamiseks kuluvat aega igal aastal ja õitsemist saab näha kogu aasta vältel. Kui istutus on päikselisel kohal, peaks eelistama kiviktaimla taimi, heintaimi, jaapani enelaid jne. Võib ka elulõngasid ja metsviinapuud istutada, mis kasvavad kiirelt lopsakaks ja annavad ilusa rohelise rippseina. Samuti võib sinna istutada krookusi, lumikellukaid ning nartsissi ja tulbi looduslikke sorte. Aga võite peenrakivisse rajada hoopis ürdiaia, istutades lavendlit, iisopit, pika varrega tüümiani,  murulauku, münti, salveid ja teisi maitsetaimi. Miks mitte ka metsmaasikat.

Taimerõngad täidetakse olenevalt taimest, vastava mullaga, kuid 1/3 anuma põhjast peab olema täidetud potikruusaga, mis tagab hea drenaaži. Samuti tuleb meeles pidada, et alumistesse rõngastesse koguneb rohkem vett ja toitaineid ning sinna tuleks istutada rohkem niiskust vajavaid taimi. Samas üleval reas olevad taimed kuivavad kiiremini ära. Seda tuleks arvestada nii taimerõngaste kastmisel kui ka taimede valimisel.

Samas võite lillede asemel peenrakive täita ka erinevate  dekoratiivsete kruusade, kivide ja kooremultšidega.

Juhul, kui kiviparkett ei ole siiski päris sinu teema ja paigaldamine tundub liialt keerukas, võid valida hoopis murukivi, millest muru läbi kasvab ja mis loomulikuma muje jätab. Teiseks huvitavaks lahenduseks on Stonewoodi puiduimitatsiooniga betoonist sillutuskivid, mis näevad muru sees välja nagu tõelised vanutatud puidust plaadid. Kuid erinevalt puidust need ei mädane ega muutu libedaks. Neid võib kasutada dekoratiivse elemendina aias või veesilma juures teeradadena horisontaalselt või efekti lisamiseks üksikult vertikaalselt

Loomingulist aiakujundamist!